ILMAR RAAG blogib: Meie demokraatia ebatäiuslikkusest Jun 12

Noor Eesti · Kommentaarid: 2
Meie tsivilisatsioonis seisab ees oluline konflikt demograafilise arengu ja sotsiaalriigile pandud lootuste vahel.

Minu pôhjused siin kirjutada tulevad sellest, et juba mônda aega piinab mind küsimus, kas meie praegune demokraatia ikka on parim ühiskonnakord.  Vihjan siin loomulikult Churchillile, kes tunnistas demokraatia ebatäiuslikkust, ent pani samas südamele, et see on parim, mis meil on. 

Vaatame lähemalt. Vana-Ateena demokraatia oli kaasaegses môttes väga tagurlik. Valida said vaid vabad mehed, samal ajal kui orjad, naised ja loomulikult lapsed olid otsustusôigusest ilma. Uusaegne demokraatia algab sama mudeli baasil. 18. -19. Sajandi inglise demokraatias said valida vaid mehed, kellel lisaks pidi olema veidi varandust. Kuna süsteemid kalduvad iseenese taastootmise poole, siis ei ole vist ka väga ebaloogiline näha tolleaegse briti parlamendi ja varakapitalistlikult julma tööstusrevolutsiooni vahel teatud seost.

Kui keegi siinkohal arvab, et ma kasutasin sôna “julm” vaid respektist Dickensi romaanide ja marksistliku kriitika vastu, siis ta muidugi eksib. Nägin hiljuti Lille’is 19. sajandi tekstiilitööliste ühiselamut. Toad olid seal napilt pooleteise meetri kôrgused, sest kontseptsioon nägi ette, et töölised tulevad koju ainult väsimust magama.  Zola “Söekaevurite” tegevus toimus seal üpris ligidal.  Seda öeldes pean lisama, et vasakpoolne solidaarsusprintsiip ei ole ole üldse mu poliitilise maailmanägemise nurgakiviks. Pigem ikka püüdlus humanistlikuma ligimesearmastuse poole. 

Seevastu sedamööda, kuidas valimisreeglid on muutunud üldisteks ja ühetaolisteks haarates sinna nii vaesed kui ka naised, on vähemalt seadusandlikul tasandil vähenenud igasugused diskrimineerimise vôimalused ja samal ajal on suurenenud sotsiaalne mobiilsus.  Ameerikas räägitakse sel puhul ju pigem uhkusega, kuidas Civil rights liikumise raames hôivati ühiskonda ka mustad ja indiaanlased.  Demokratiseerimise laienemine on aga toonud kaasa tüsistused. Esimene neist on see, et vähemalt kolmandik valijatest ei ole tegelikult kvalifitseeritud hindamaks oma esindajate otsuseid omavalitsusasutustes.  Pean silmas seda, et keskkooli lôpetanud inimesed peavad näiteks riigikogu valimiste puhul hindama ülikooli lôpetanud inimeste otsuste kvaliteeti. On ilmne, et see hindamine toimub sekundaarsete tunnuste pôhjal, millest esimene on empaatiline usaldus valitava inimese suhtes. Selle tulemusena toimub ühteaegu vöörandumine ja omamoodi ühiskondlike trendide tasalülitus. See, mis toimib, on valijate eelistused oma isikliku maailma ja kultuuri keskselt. Kui meie hingeline eneseteostus näiteks sobiva partneri otsinguna jääb  valimisprobleemidest välja, siis on meie valimiskultuuri peamiseks determinandiks on materiaalne eneseteostus.  Sealt tekkivad ônne kriteeriumid teevad meid ka tihti ônnetuks.

Kuidas sealt välja pääseda? Ma usun küll, kui korraga kehtestada uued reeglid, siis see sunniks ka inimesi teistmoodi môtlema ja viiks lôpptulemusena ka kultuuri muutumisele. Niigi seisab meie tsivilisatsioonis ees oluline konflikt demograafilise arengu ja sotsiaalriigile pandud lootuste vahel. Isiklikult minul ei ole seda kindlust, et see konflikt laheneb kehtiva môtlemise raames. Mingil viisil tuleb kogukondlikumale vôi perekondlikumale môtlemisele andma eeliseid.  Ja seepärast jälgin ma huviga siin tekkivat diskussiooni. Nagu iga süsteem, ei ole ka see 100 % efektiivne, ent kui eelmine süsteem tervikuna ei tooda muutust, siis miks mitte vôtta ühe sihtmärgina ette veelkordse pere väärtustamise.

Kommentaarid: 2

Vuss
Ilmar arutleb arukalt. Laps=hääl algatus on sümpaatne idee ja selles on palju positiivset. Aga. Iga mõtlev inimene saab aru, et selle juures on ainult üks PÄRIS kitsaskoht, mille mõju ja ulatust tuleks demograafiliselt uurida. Juba praeguste valimiste juures on kõige suurem probleem, et enamus inimesi otsustab sekundaarsete tunnuste põhjal, laps=hääl algatus suurendaks seda veelgi, kolmel põhjusel: 1) on tõendatud tendents, et paljulapselisus korreleerub negatiivselt haridustasemega (loomulikult, haridus ei ole ilmtingimatu ega garantii maailma asjadest aru saamiseks aga üldine seos hariduse ja arukuse vahel on vaieldamatu) - tean ühte paljulapselist peret (julgelt üle kümne lapse), kelle perekonnapead pole küll võimalised vastutust võtma laste eest ega oska kümne piireski arvutadagi. Mõte sellest, et äkki selliseid peresid on veel ja nad saavad valimistel ligi 20 häält, tõstab püsti juuksekarvad minu peas. 2) ma saan aru, et algatuse käivitajate pereelu on normaalne aga mõnes peres otsustab ikkagi see, kes on tugevam (olgu siis mees- või naispool ) 3) puberteetik võib ise tahta oma hääle üle otsustada - olles selleks siis veel vähem võimeline kui täiskasvanud inimesena. Siinkohal, Nooreesti poolt välja käidud valida tahtva puberteetiku probleemi lahendus - valimisõiguse alandamine, midagi ei paranda, hoiab ära vaid peretüli. Nooreesti liikumise näol on tegemist helge ideega. Oma helguses on idee värskendavalt puhas ja naiivne. Elu aga ei ole puhas ja naiivne. Juba Nooreesti liikumise alused on, KAHJUKS, väärad - mehed ja naised ei armasta sugugi alati teineteist, lapsed ei sünni sugugi alati armastusest, ja kaugeltki mitte kõik vanemad ei hooli oma lastest.
Aimar Altosaar
Kommentaari kommentaar. Ma ei pööra anonüümsetele kommentaaridele kunagi tähelepanu, kuid kuna Vussi oma oli siin ainus ja suhteliselt põhjalik, siis kommenteerin põgusalt kommentaari. Vussi nime all kirjutanu on ka heatahtlik ja ideed toetav, kuid minu aravtes liiga murelik ka skeptiline. Vussi mure, et paljulapselised pered võivad hakata domineerima ning kuna tema hinnangul on paljulapseliste perede vanemate hulgas paljud vastutusvõimetud, ei ole kindlasti põhjendatud. Paljulapselisi peresid on meil tegelikult väga vähe ning minu teada on enamus selliste perede emadest-isadest töökad ja tublid inimesed, kes ka oma lastest kasvatavad väärikad ühsikonnaliikmed. See, et lapsed sünnivad armastusest, on meie kõigi ilus põhimõte ja maksiim, mis võib-olla alati ei täitu, kuid selle nimel tasub pingutada!

Lisa kommentaar




Email again:

Otsi